Kummita

"Täiesti peetis, kuidas ma kahetsen nagu," sõnas Kreem ja asetas oma hõredate juustega dekoreeritud mõttenupu kahe käe vahele. "Selline jama nagu lihtsalt mingist ühest eidest, ma ei saa aru. Ma mõtlesin veel mingi suveks, aastaks Austraaliasse sõita tüüpidega," lisas ta peaaegu nutta nihkudes. "Nüüd on kõik plaanid täiesti perse keeratud ja siin ma olen. Ütle, ema, mis ma teen, ah?!"

Karoli oli juba peaagu, et nädal aega tummfilmis peaosatäitja, sest Kreemi uudis, mis tema kõrvu juba läbi kuulujuttu-muttide ja muidu intrigantide salvava keele läbi oli juba varem jõudnud, kui Kreem ise kogu oma olematu vahvuse kokku kraabitud sai ning uudisega lagedale ilmus. Väikese aleviku miinuspunktid.

"Ema, ütle palun midagi!" peaaegu, et röögatas Kreem, kes varem vanema keelitusi mitte millekski ei pidanud ning aeg-ajalt ta naisterahvale omasesse suguelundisse saatis.

Karoli otsustas lõpuks vaikuse murda ning lausus tasa: "Kreem, teeme nüüd nii, et sa võtad selle lapse omaks. Tead ju küll, kuidas nii kohus kui vangla suhtub vägistajatesse ning sel plikal on praegu kõvad trumbid käes."

Kreem keerutas nikotiinipulka näppude vahel ning pillas selle värisevate käte tõttu põrandale.

"See laps ei ole tõenäoliselt minu omagi ju," ütles ta ning sirutas end mahakukkunud suitsu järel. "Enne tonksutas ta seda Ristot tema pool ju. Risto detailselt rääkis meile saunas." Kopsumõrvarist paar sügavat mahvi tõmmatud, pani noor mees selle tuhatoosi tossama.

"Sa vist ei mõista ikkagi olukorra tõsidust," kostis Karoli ja haaras poja tuhatoosi asetatud suitsust paar mahvi ning tagastas siis laenatu. "Ma ju tean neid jutte ja tema ema lubas sind vägistamise eest kinni panna ja sina olid kahjuks viimane, kes temaga tegeles. Tüdruk on ju mingi viisteist ka, seega seda enam. Ma isegi ei välista, et sulle meelega ära tehti."

"Täiesti peetis nagu," kordas Kreem justkui nagu mantrat. Hare Rama, hare Krišna.

"Sulle moraali lugeda on juba hilja ja see sind nagunii ei huvitaks," ütles Karoli, "aga mis kuradi päralt on vaja ühel kahekümne neljasel mehel endast põhimõtteliselt kümme aastat nooremaid tüdrukuid noolida, ma ei saa aru. Paganama koolilapsi! Keskeakriisiks oleks natukene vara, kas sa ei arva? Kas sul nagu üldse aru peas ei ole?! Ja veel kaitsevahenditeta. Kummita seks, anna kannatust!"

"Ta on nagu ainukene, kes kätte annab," avameelitses Kreem emalegi üllatuseks.

Karoli klapp vajus tasapisi koomale, särisev pilt liigatas ja tema kehatelekast muutus hääletuks nagu enne. Ta pidi kurvastusega nentima, et temagi ei ole olnud parim valikutegija inimsuhete valdkonnas ning kasvatas poega üksi alates tema kolmandast eluaastast, kuid päris sellist jama ei oodanud ta oma jõledamateski fantaasiates ette manada. Kreem ei olnud nagu tema sigitaja, kel ühel päeval lihtsalt villand sai ning kui pere eelarve hakkas liigkoormavaks muutuma, pakkis too meesterahvas kohvri ning suundus teise linna, teise naise - paralleelperekonna juurde, mida ta oli suutnud edukalt paar aastat Karoli eest varjata. Bussiga, kõige varasemaga varasel hommikutunnil, sest autovõtmed võttis Karoli konkreetselt ära. See auto on minu raha eest ostetud, oli Karoli vanema Kreemi peale sisistanud. Võta oma kola ja mine oma litsi juurde! röögatas ta mehele, kui too uksest välja astus.

Väike killuke loogikat üksikema mõttekeskuse vaiksemas nurgas lohutas naist, et palju on elus neid asjaolusid, mis ei ole absoluutselt sinu enda hallata ja kamandada. Väga palju on tõikasid, kus mängivad rolli tegurid, milles sinul ei ole mitte mingisugust mingit võimu ega kontrolli. Olgu see ümbritsev keskkond, inimese keeruline pärinevusahel, hoolimatu või üleliia hoolitsev kodupesa, mis iganes põhjus. Võib ette võtta ja anda endast kogu hea, mis olemas on, kuid sellest ei pruugi pahatihti piisata.
Iga indiviid valib oma tee ise.