esmaspäev, 20. veebruar 2023

Elusast peast

 


Millal ma viimati esinesin? Vist pea neli aastat tagasi. Nüüd üksi püünel, ja ausalt, hea oli. Publikuks kolm kannatlikku kuulajat justkui Dumas' romaanis musketerid, kes kenasti poolteist tundi vastu pidasid ning väga vajalikku konstruktiivset kriitikat tagasisideks andsid. Üks neist joonistas ülaltoodud pildigi, seega topelt kasu sees. Olen väga tänulik.

Eks näis, kuidas ja kuhu edasi. Eks suures plaanis olen ikkagi poolmugandunud pereinimene, mitte see, kes aastaid tagasi. Mõtteid on, nendest pole puudust.

Pluss areneda ja teha asju tulevikus paremini. Kuid kus ja millal, veel ei tea.

Igatahes aeg-ajalt muusikat mängida siin või seal oleks mõnus.

Kommentaare ei ole: